„Hiljuti uurisin oma eksistentsi internetis ja kaevasin välja oma kõige esimese postitatud kunstiteose, milleks oli 2006. aastal valminud pliiatsijoonistus ‘Koht päikese all’. Nüüdseks on sellest möödunud 16 aastat, millest 10 aastat olen olnud professionaalse kunstimaailma osa, kuid küsimus õigest kohast päikese all on siiamaani aktuaalne. Kus on siis kunstniku koht?
Sellele küsimusele vastates võib spekuleerida erinevatel teemadel, kuid üks saab mulle selgemaks kui muu – kunstniku koht on galeriis. Seda võib võtta nagu hävitavat fakti, sest kunsti põhimõtted ja sihid on tunduvalt laiemad kui neli seina. Reaalsuses aga professionaalne kunst algab ja lõppeb just galerii seinte vahel, sest ainult seal oskab keegi seda professionaalselt hinnata. Tsiteerides O. Dohertyt: ‘Nüüd on selgesti nähtav kunsti energia lekkimine seda ümbritsevasse keskkonda, mille jooksul kunst hakkab muutuma rohkem literaalseks ja galerii kasvatab oma mütoloogilist staatust’.“
Näitus „Selles galeriis täituvad unistused“ on paroodia olukorrale, kus keegi üritab leida väljapääsu praegusel ajal galeriiruumi uputatud kunstist. Pealkiri on tulnud reklaami esteetikast, kus turul mängijad lubavad oma klientidele nende unistuste täitumist, kuid mida rohkem potentsiaali unistuse täitmiseks tarbija panustab, seda kaugemaks need unistused jäävad. Küsimusele kunstniku kohast päikese all läheneb Gordin pigem autobiograafiliselt kui kontseptuaalselt. Filosoofilises mõttes muutub kunstniku koht efemeerseks, mis lahustub ajutiste kontseptsioonide, residentuuride ja biennaalide vahel.
Alexei Gordin (s 1989) on peamiselt tuntud maalijana, kuid ta tegeleb ka foto-, video- ja performance’i-kunstiga. Oma loomingus näitab Gordin musta huumori abil (kunsti)maailma absurdsust ja inimeste võõrandumist, käsitledes ühtlasi ebavõrdsuse ja marginaliseerunud ühiskonnagruppide probleeme. Gordini teoseid iseloomustab mõjutus karikatuurikunstist ning teksti ja visuaali kooseksisteerimine viitega koomiksi- ja meemikultuurile.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Purtse Pruulikoda.
"Recently, I was scanning the traces of my online existence and dug up my very first posted artwork, a 2006 pencil drawing called 'A Place Under the Sun'. It has been 16 years since it happened, 10 of which I've been part of the professional art world, but the question about the right place under the Sun is still relevant. So where is the artist's place?
To answer this question, one can speculate on various topics, but one thing is clear to me - the artist's place is in the gallery. This can be taken as a devastating fact, because the principles and aims of art are beyond the four walls. In reality, however, it is between the walls of the gallery where professional art begins and ends, because only there can it be professionally rated. To quote O. Doherty: 'From this moment on, there is a seepage of energy from art to its surroundings. With time the ratio between the literalization of art and mythification of the gallery inversely increases'."
The exhibition “Dreams Come True in this Gallery” is a parody of a situation where someone is trying to find a way out of the art that is currently drowned in the gallery space. The title comes from the aesthetics of advertising industry, where market players sell promises to their customers that their dreams will come true, but the more the consumer invests energy in fulfilling their dreams, the more distant those dreams remain. Gordin's approach to the question of the artist's place under the Sun is autobiographical rather than conceptual. In philosophical terms, the artist's place becomes ephemeral, dissolving into temporary concepts, residencies and biennials.
Alexei Gordin (b 1989) is mainly known as a painter, however, he also works with photography, video and performance. Using black humour, Gordin draws attention to the absurdity of the (art) world and alienation, highlighting issues like inequality and the difficulties of marginalised groups. Gordin’s work is influenced by caricatures and it combines texts and pictures, referring to comics and meme culture.
The exhibition is sponsored by the Cultural Endowment of Estonia, and Purtse Pruulikoda.